Русский Той

[Аня]

EESTI VENE TOY KLUBI MTÜ
ARETUSE-EESKIRI

Kehtib 1 juuli 2015 – 31 juuni 2018
Kinnitatud Eesti Kennelliidu poolt 05.05.2015 volinike koosolekul, protokoll nr.4



1. KOKKUVÕTE
Rahvusvaheline Künoloogia Föderatsioon (FCI) tunnustas Vene toy ehk Vene toyterjeri (kääbusterjeri) tõugu ametlikult aastal 2006. Ta kuulub rühma 9, FCI standard 352. Eestis pole tõugu tervise osas kuigivõrd uuritud ega tundma õpitud, kuigi ta on viimase kolme aasta jooksul olnud väga populaarne.
Eesti Vene Toy Klubi juhatuse liikmed, kes on käesolevate eeskirjade koostajad, on huvitatud sellest, et tõug vastaks eelkõige standardile. Käesolevad aretuseeskirjad on mõeldud esmaste eeskirjadena kennelitele ja teistele aretusest huvitatud koeraomanikele.
Ettekirjutuste peamiseks eesmärgiks on selliste koerte kasvatamine, kellel on tugev nii füüsiline kui psüühiline tervis, kes on oma tõu tüüpilised esindajad ning kes on suutelised elama nii oma omanike kui inimkonna kui terviku heaks ja rõõmuks pikka ja õnneliku elu. Samuti on koerte kasvatamisel oluliseks eesmärgiks emaste koerte ning neilt saadud järglaste tervisliku seisundi ja heaolu tagamine.
Vastutus tõu aretuse eest lasub kasvatajatel . Aretusega tegeleda sooviv isik peab tundma hästi tõustandardit, aretuseeskirjade eesmärke ning oma kasvandike tervisega seotud aspekte. Eesti Vene Toy Klubi omakorda on kohustatud nii praegusi kui tulevasi kasvatusega tegeleda soovijaid ja koeraomanikke koolitama, et aidata kaasa tõu heaoluks vajaliku informatsiooni levikule.

2.TÕU TAUSTAANDMED
TÕU AJALUGU

Vene toy - see on originaalne ja ei sarnane mitte ühegi teise tõuga. Tema segases ajaloos on väiksed koerad Moskva hoovidest ning sõjajärgsetel aastatel väikesed tõutunnistuseta koerad, kes elasid aristokraatide- ja rikaste peredes. Ka enne revolutsiooni võis kohata rikaste peredes väikseid koeri, kes olid elus kaunistuseks nende kodudes.19.sajandi lõpus sai Vene toy kõige populaarsemaks toakoeraks Venemaal. 20.sajandi algupoolel oli Vene toy kõige populaarsem ekspordi artikkel koerte seast.

Vene toy terjeri ajalugu, mis sai alguse inglise eelkäijatest, võib liigitada kahte perioodi. Esimesel perioodil eksisteerisid toyd Venemaal oma algupärases vormis nagu nad olid 19.saj.lõpus ja 20. saj.alguses.Teine periood koosneb uue tõu arenguga NSVL-dus. Kõige varasem ajalugu Vene toy´st pärineb Manchesteri terjerist kes omakorda oli segunenud Inglise hurda, Itaalia väikehurda, Vippeti ja Vana-Inglise terjerist.
Tõu väljakujunemise perioodil sündisid regulaarselt erisuurustes kutsikad, suured ja väikesed. Küllaltki suuri kasutati isegi mägra jahil, aga kõige väiksemaid eksemplare, kaaluga kuni 2kg, kasutati Inglise toy terjeri tõu loomisel.
Inglise toy terjereid kasutati salongi koeradena, eriti meeldisid inimestele nende väikesed mõõdud, ilusad keha jooned, liikuvus, elav ja julge iseloom. Käia väikene koer käevangus oli väga uhke ja garanteeris armastatud inimete tähelepanu.
20.saj.alguseks kasvas Inglise Toy terjerite arv kiiresti ning nad ei olnud enam haruldlased. Kuid ikkagi jäid nad eliitseteks ja prestiižseteks koerteks. Venemaal oli neid lihtne kutsuda lihtsalt Toy-terjeriks või veidi suuremat eksemplari Black-end-tan-terjer.
1917 a.revolutsiooni ajal vähenes oluliselt Toy-terjerite arv Venemaal, kuid ei hävitanud neid täielikult. Probleemses olukorras oli väikest koera säilitada ja alles hoida kerge, ning tänu sellele ennesõjaaegne Toy terjer säilis Venemaal, neid võis kohata näitustel ja ka erinevates linnades.
Peale Suurt Isamaasõda need koerad praktiliselt kadusid. 1947 a. oli näitus Leningradis kus oli esindatud ainult üks toy. Teine periood toy´de ajaloos on seotud juba kolleksionääride tegevusega uue tõu aretamisel. Teistsugune väljanägemine, teised värvused ja ka iseloom.
Aretuse käigus kokku kogutud koerad olid väga erinevat tüüpi. Kolleksionäärid valisid koeri suuruse järgi, valisid enam vähem sarnaseid koeri aretustööks, lootes saavutada ühtset tüüpi. 1967 a.üleriigilisel näitusel eksponeerisid koerakasvatajad umbes sadat Toy terjeri venepärast tüüpi.
Tõu taastamine käis samaaegselt mitmes koertearetus keskuses, nii Moskvas, Leningradis, Sverdlovskis ja Irkutskis. Nendel aastatel toimus NSVL-dus paljude koeratõugude nõukogude standardite vastuvõtmine, tõugude hulgas ka Toy terjer. Kaugeltki mitte kõik ei vastanud standardile, eriti kodumaised tõud. Enamasti nõuti, et Toy terjeri kõrgus ei ületaks 25 cm isastel ja 23 cm emastel. Pea pidi olema ümmargune, ilmeka üleminekuga. Põhivärvile must piirdega lubati ka pruun piirdega ja kõiki eri toone punane ilma piirdeta, saba kupeeriti kindlasti lühikeseks.
Tänapäeva Vene toy omab kõiki klassikalisi tõu omadusi, lisandunud on mõned erilised omadused (kõrge, kuid mitte lai, ümarad silmad jne.), mis annab sellele tõule eripära. Vene toy terjer on tõeline terjer, tänu nii oma päritolule, kui ka energilisusele ja kindlale iseloomule.
1966 a. kirjutati esimene standard Moskva pikakarvalisele Toy terjerile ja pikakarvalisi Toy terjereid hakati aretama ka teistes Venemaa linnades.
1988 a. kinnitas Venemaa Künoloogide Federatsioon uue standardi Vene Toy terjerile. Selle standardi raames pandi kokku nii vene siledakarvalised, kui ka Moskva pikakarvalised Toy terjerid. Üks tõug erineva karvkattega.
2006 a. tunnustati tõugu FCI-s mil kinnitati siledakarvalise- ja pikakarvalise Vene toy FCI standard.
Vene toy´de hulgas arvukus suureneb ja kutsikate arv järjest kasvab. Märkimisväärne arv tõukoeri asub ka Soomes, Eestis, Valgevenes, Ukrainas, Tsehhis. Suurt huvi tunnevad Vene toy´de vastu aretajad USA-st ja Jaapanist.

VÄLIMIK
Vene toy (Vene kääbuskoer) on nõtke kehaehitusega, väikesed, liikuvad koerakesed. Täiskasvanud isendid kaaluvad umbes 1,5‒3 kg, kuid esineb ka veel väiksemaid koeri. Turja kõrgus on 20‒28 cm. Vene toy´de jäsemed on pikad ja sirged. Kael on pikk ja kaunilt paindunud. Pea on väike, laup kõrge, kuid mitte lai. Lauba üleminek näoks on selgelt esile joonistunud. Kõrvad on püstiseisvad, peenikesed, teravate või ümardunud otstega. Vene toyd võivad olla siledakarvalised või pikakarvalised. Siledakarvalistel koertel on karv läikiv, ilma aluskarvata, tihedalt vastu keha liibuv. Pikakarvalistel on keha kaetud mõõduka pikkusega, sirge- või kergelt lainelise karvaga. Pea peal ja jäsemete esikülgedel on karv lühike, jäsemete tagapoolel joonistuvad kammimise piirjooned selgelt välja. Kõrvadel moodustab karv tiheda ja pika narmastiku. Kehal ei tohi karv olla liiga lühike ega sasitud ‒ karva pikkus peab olema vähemalt 2 cm. Vene toyd võib esineda järgmist värvi: mustalaiguline, pruunilaiguline, sinakalaiguline, punakas musta või pruuni varjundiga või ilma selleta. Eelistatumad on küllastatud, erksad toonid.

AJALUGU JA ARENG EESTIS
Vene toy on kujunenud Eestis populaarseks tõuks alates aastast 2005. Aastal 2000 toodi Moskva tuntud koerakasvandustest Eestisse Valge Loma kennelisse kolm pikakarvalist vene toyd. Nendeks olid Osenni Zamok Polinka (emane), Osenni Zamok Kudesnik (isane) ja Fred (isane) (omanik S. Bogdanova). Fred on Armija Ljubvi (Armija Ljubvi kennel, Venemaa) tuntud aretusisase Lovelas´e poeg, kellest sai seejärel enamiku Eesti Vene toy´de liini alustaja. Fred kannab Eesti tšempioni ja Leedu tšempionitiitlit: tal on 57 järglast.
Esimesed Eesti Kennelliidus registreeritud Vene toy kennelid loodi aastatel 2005‒2007. Nende hulka kuuluvad pikakarvaliste Vene toy´de kennelid Tiffas House (2005) ja Magus-toy (2006) ning sileda- ja pikakarvaliste Vene toy´de kasvandus Grand Kroha Real (2007).
2013. aasta lõpuks oli Eestis registreeritud umbes 13 kennelit ning registreeritud oli 307 pikakarvalist Vene toyd ja 226 siledakarvalist Vene toyd.
Suurim arv Vene pikakarvalisi toy´si sündis 2011.a. – 45 ja Vene lühikarvalisi toy´si sündis 2012.a. -35. Hiljuti on suurenenud Eestis sündinud Vene toy´de aktiivne osalemine rahvuslikel- ja rahvusvahelistel näitustel (s.h. suurimad tiitlinäitused Maailmavõitja ja Euroopavõitja) .
Aastal 2009 esitleti Bratislavas maailmanäitusel Eestis kasvatatud koera – Magus-toy Candy´t (omanik ja kasvandusepidaja Aleksandr Šavrin).
Eestis ilmale tulnud kutsikate järele on suur nõudlus Soome, Rootsi, Prantsuse, Itaalia ning samuti Venemaa tõuentusiastide ning aretajate seas.

3. TÕUÜHING JA SELLE AJALUGU
Eesti Vene Toy Klubi on mittetulundusühing, mis loodi 2012. aasta mais Tallinnas kuue Vene toy omaniku algatusel. Klubi asutajad püstitasid enda ülesande ühendada Vene toy omanikke ja kenneleid ühe vabatahtliku organisatsiooni alla, et vene toy omanikud saaksid vahetada omavahel teavet ning aidata ühiselt kaasa tõu edasisele arengule ja parandamisele omades selleks selgeid eesmärke.
Üks klubi peamisi eesmärke on tõu aretamine ja populariseerimine Eestis, ühiste kasvatusele lähenemise viiside väljatöötamine, tõu täiustamine ning sõbraliku suhtumise kujundamine looduse ja loomade suhtes.
Seatud eesmärkide saavutamiseks korraldab klubi loenguid ning esineb ettekannetega koerte tervise, kasvatamise ja muude künoloogiliste aspektide teemadel, viib läbi koerte dresseerimise- ja sotsialiseerimise kursusi, valmistab koeri ette näitusteks, levitab Vene toy kohta infot ja kirjandust ning osutab koeraomanikele ja neile, kes soovivad endale kutsikat, nõustamisteenuseid. Klubi arendab koostöösuhteid ka teiste tõuklubidega teistes maades, et vahetada nendega kogemusi ja teavet.
Alates 2012. aasta augustist on klubi Eesti Kennelliidu liige. Klubil on olemas oma kodulehekülg, kus avaldatakse teavet Vene toy omanikele ja sellest tõust huvitatutele, reklaamitakse kutsikaid, aretuskoeri ja kenneleid ning teavitatakse toimuvatest üritustest. 2013. aasta lõpuks oli ennast klubi liikmena registreerinud 24 inimest.

4. PRAEGUNE OLUKORD
4.1 Populatsiooni suurus ja koosseis
Eesti Kennelliidu andmetel on aastatel 2008‒2013 registreeritud 345 kutsikat ja 13 kasvandust. Sissetoodud kutsikaid on 20.


Tabel 1. Üldandmed pesakondade, emaste ja isaste koerte ning kasvanduste kohta aastate lõikes ajavahemikul 2008‒2013 (sileda- ja pikakarvalised koos)
Aasta Pesakonnad Kutsikad Isased Emased Kasvatajad
2008 20 59 10 20 10
2009 13 43 10 13 8
2010 19 55 7 19 5
2011 25 67 12 18 5
2012 25 66 11 17 9
2013 19 55 10 19 8

Tabel 2. Sündinud pesakonnad kasvanduste lõikes ajavahemikul 2008‒2013 (sileda- ja pikakarvalised koos)
Kasvatajad Erinevad emased Sisseostetud kutsikad Kutsikaid kokku
Magus-toy 9 1 64
Diana´s Candy 6 1 44
Grand Kroha Real 5 0 28
Little Glamur 6 0 50
Balti Ime 2 1 13
Perfect Style 1 2 2
Fairytale toy 1 2 3
Riva del Mare 1 1 6
Luna´s Amulet 1 0 4
Tiffas House 3 0 6
Klio Toy 1 1 6
Musimops 2 0 6
Guit-Berg 2 0 2

Tabel 3. Aretuses kasutatud isased koerad (sileda- ja pikakarvalised koos)
Jrk nr Isane Sünniaasta Riik Karv Pesakondade arv Kutsikadkokku
1 Aldimbo 1992 EST SK 6 9
2 Valge Loma Gvozdik 1999 EST SK 5 12
3 Fred 2000 RUS PK 24 54
4 Oseni Zamok Kudesnik 2000 RUS PK 5 15
5 Valge Loma Kesa 2004 EST SK 5 14
6 Michael 2005 EST PK 11 33
7 JaskaMazasisElfas 2005 LT PK 8 18
8 Zaichik O Sarle 2005 BEL SK 18 59
9 ChernyBumerotValensi 2006 LV PK 11 16
10 Magus-toy Brend 2007 EST PK 10 23
11 Diana´s Candy Amur 2009 EST PK 3 9
12 Stefano 2010 EST SK 4 10

Tabel 4. Aastatel 2008‒2013 Eesti Kennelliidus registreeritud siledakarvalised ja pikakarvalised Vene toy´d
Aasta Registreeritud Pikakarvalised Siledakarvalised
2008 59 З7 22
2009 43 24 19
2010 55 24 31
2011 67 45 22
2012 66 30 36
2013 55 37 18
Kokku 345 197 148

Tabel 4.1. Eestis aastatel 2008‒2013 registreeritud siledakarvalised Vene toy´d
Aasta Emased Isased Sissetoodud Registreeritud
2008 16 6 7 22
2009 13 6 1 19
2010 17 14 3 31
2011 8 14 4 22
2012 20 16 4 36
2013 9 9 1 18
Kokku 83 65 20 148

Tabel 4.2. Eestis aastatel 2008‒2013 registreeritud pikakarvalised Vene toy´d
Aasta Emased Isased Sissetoodud Registreeritud
2008 16 21 2 37
2009 12 12 4 24
2010 10 14 1 24
2011 23 22 5 45
2012 16 14 5 30
2013 16 21 0 37
Kokku 93 104 17 197

4.2 Iseloom ja kasutusomadused
Vene toy tõug kuulub 9. rühma 9. alarühma "Kontinentaalsed kääbusspanjelid ja Vene kääbuskoer". Töökatseid läbi viidud ei ole. FCI standard 352, kasvatatakse seltsikoerana.
FCI standardi 352 kohaselt on Vene toy aktiivse temperamendiga ja väga elurõõmus ning ta ei ole arglik ega kuri. Vene toyd on need, kelle kohta öeldakse "väike koerake, kes on ka kõrges eas ikka veel kutsikas". Nad on elava loomu ja püsimatu olekuga. Neile on huvitav kõik, mis neid ümbritseb ning nad on kõigiti hakkajad osalema igas mängus. Vene toy on suurepärane seltsiline, kusjuures ta saab väga hästi läbi nii inimeste kui teiste koduloomadega. Vene toy´le meeldib väga saata oma peremeest kõikjal ‒ ning tänu oma suurusele on see ka täiesti teostatav. Vaatamata oma miniatuursusele on selle tõu esindajad tõelised terjerid. Nad on julged ja vaprad kaitsjad ‒ hoolimata sellest, et neid, kes oskaksid neid tõsiselt võtta, pole just palju. Vene toy allub kergesti dressuurile ning tema kasvatamisega saavad hakkama ka väheste kogemustega koeraomanikud.
4.3 Tervis
4.3.1 Pärilikud haigused ja nende kontroll
Kuni käesolevate aretuseerkirjade koostamiseni mingit statistikat Vene toy pärilike-ega muude haiguste kohta Eestis ei peetud. Eesti Kennelliitu andmetel on põlvekedra uuringud tehtud ainult kaheksal koeral ning silmade uuringud ainult kuuel koeral. Andmed hamba-, südame- ja muude haiguste kohta puuduvad. Eesti Vene Toy Klubi soovib kehtestada nõuded põlvekedra ja silmade uuringute tegemise kohta koerte puhul, keda kasutatakse aretuses, et koguda teavet Eestis kasvatatavatel Vene toy´l enim levinud haiguste kohta.
Üldiselt võib öelda, et Vene toy on tervise poolest küllaltki tugeva tõu esindaja, ehkki probleemid tervisega on iseloomulikud enamikule miniatuursetele tõugudele. Hoolimata oma väikesest kasvust on Vene toy´d nakkushaiguste suhtes küllaltki vastupidavad. Väga väikese kaalu tõttu düsplaasia ei tekita koertele probleeme. Neil koertel ei ole kalduvust vähkkasvajaga seotud haigustele ning südamehaigusi esineb neil haruharva. Teisalt, võttes arvesse nende äärmiselt väikesi mõõtmeid, tuleb nende tervisliku seisundi eest eriliselt hoolitseda. Vanematel kui 5-aastastel Vene toy´del esineb selliseid silmahaigusi nagu võrkkesta progressiivne atroofia ja kae. Kõige enam tähelepanu tuleb aga pöörata Vene toy luu- ja lihaskonnale. Peamiseks väikestel koeratõugudel, sealhulgas Vene toy´l, esinevaks patoloogiaks on põlvekedra nihestus.
Põlvekedranihestus teaduslikust vaatevinklist
Põlvekedranihestus (luxatio patellae) on seisund, kus põlvekeder (põlveliiges) on liikunud normaalasendist välja, st nihestunud.
Luxatio patellae ehk põlvekedranihestus on koertel küllaltki sageli esinev luu- ja lihaskonnahaigus. Põlvekedranihestus võib olla mediaalne (st põlveliigese siseküljel paiknev) või lateraalne (välisküljel paiknev). Kõige sagedamini esineb põlvekedranihestust dekoratiivsete tõugude koertel, ehkki seda on täheldatud ka pea kõigil teistel koeratõugudel.
See on pärilik haigus, kuigi esineb ka põlvekedranihestuse juhtumeid, mis on tekkinud põlveliigese trauma tagajärjel.
Nihestuse suurust väljendatakse numbritega 1, 2, 3 või 4 olenevalt haiguse raskusastmest.





Tabel 5. Eestis aastatel 2008‒2013 Vene toy´del põlvekedranihestuse suhtes läbi viidud uuringute tulemused
Aasta Registreeritudkokku Uuritud 0/0 0/1 1/0 2/2 3/0
2008 59 1 1 0 0 0 0
2009 43 2 2 0 0 0 0
2010 55 0 0 0 0 0 0
2011 67 0 0 0 0 0 0
2012 66 2 2 0 0 0 0
2013 55 3 3 0 0 0 0
Kokku 345 8 8 0 0 0 0

Ajavahemikul aastast 2008 kuni aastani 2013 uuriti Eestis põlvekedranihestuse suhtes ainult kaheksat pikakarvalist Vene toyd. Neil kaheksal koeral haigust ei tuvastatud. Soomes oli aastatel 2008‒2013 registreeritud 596 sileda- ja pikakarvalist Vene toyd. Põlvekedranihestuse suhtes uuriti neist 119 koera. Täpsemad andmed uuringute tulemuste kohta Soomes on esitatud tabelis 6.
Tabel 6. Soomes aastatel 2008‒2013 Vene toy´del (siledakarvalised ja pikakarvalised) põlvekedranihestuse suhtes läbi viidud uuringute tulemused
Aasta Registreeritudkokku Uuritud 0/0 0/1 1/0 2/2 3/0
2008 74 30 24 3 1 2 0
2009 116 28 20 6 2 0 0
2010 119 27 17 9 1 0 0
2011 105 25 21 3 1 0 0
2012 98 9 8 1 0 0 0
2013 84 0 0 0 0 0 0
Kokku 596 119 90 22 5 2 0

4.3.2. MUUD OLULISED EESTIS SELLEL TÕUL DIAGNOOSITUD HAIGUSED
Silmad
Silma võrkkesta progressiivne atroofia (PRA)
Võrkkesta progresseeruv atroofia on koerte haigus, mis seisneb hulgas vääralt kulgevates protsessides, millele järgneb võrkkesta düstroofiline transformatsioon. Võrkkesta väärastumine võib olla nii omandatud kui pärilik. Võrkkesta atroofia ja düstroofia sümptomite ilmnemise perioodid: varajase staadiumi haigust täheldatakse nelja kuu kuni kahe aasta vanuses, hilisemat staadiumi nelja-kuue aasta pärast. Võrkkesta atroofia kutsub esile hämaruspimesuse intensiivse kujunemise ‒ st valguse nägemine hakkab loomal alanema. Nüktaloopia tunnused: pupill laieneb, kuid silmapõhja reaktsioon ilmneb kõige eredamalt öisel ajal. Pimesuse kujunemine avastatakse koertel juhuslikult: kui neil on juba ilmnenud täielik pimesus või kui koer satub talle tundmatusse keskkonda. Tsentraalse atroofia puhul tekib nägemisväljatumend ehk skotoom, mille puhul täielikku pimedaks jäämist on täheldatud vaid üksikutel juhtumitel. Kui loom on haigestunud võrkkesta düstroofiasse, võib pimesuse avastada kuu aja jooksul. Seda haigust esineb ka paljudel teistel koeratõugudel ning see lõpeb alati pimedaks jäämisega. Haigeid koeri ei tohi aretuses kasutada.

Tabel 7. Eestis aastatel 2008‒2013 Vene toy´del silmade suhtes läbi viidud uuringute tulemused
Aasta Registreeritud
kokku Uuritud Tulemus
2008 59 0 0
2009 43 2 leiuta
2010 55 0 0
2011 67 0 0
2012 66 2 leiuta
2013 55 1 leiuta
Kokku 345 5

Tabel 8. Soomes aastatel 2008‒2013 Vene toy´del silmade suhtes läbi viidud uuringute tulemused
Aasta Registreeritud kokku Uuritud Terved
2008 80 35 34
2009 117 26 25
2010 106 33 29
2011 108 31 28
2012 101 25 20
2013 96 45 32
Kokku 608 195 168

Süda
Südamehaigused. Südamepuudulikkus.

Südamepuudulikkus võib olla nii kaasasündinud kui omandatud.
Südamepuudulikkuse sümptomite seas on esikohal köha ja hingeldus. Eriti hooletusse jäetud juhtumite korral on koera igemed- ja keel sinakad ning tema hingamine muutub pindmiseks ja katkendlikuks. Haiguse diagnoosimiseks ja raviks tuleb pöörduda veterinaararsti poole, laskmata haigusel areneda raskesse staadiumi. Tõuklubidel on soovitatav viia aretuses kasvatatavate koerte suhtes läbi uuringud.


Tabel 9. Soomes aastatel 2008‒2013 pikakarvalistel Vene toy´del südame seisundi suhtes läbi viidud uuringute tulemused
Aasta Sündinud Uuritud Uuritud % 0 1 2 Kokku
2008 36 2 6 2 0 0 2
2009 54 1 2 1 0 0 1
2010 56 0 0 0 0 0 0
2011 38 0 0 0 0 0 0
2012 42 1 2 1 0 0 1
2013 45 0 0 0 0 0 0
Kokku 271 4 2 4 0 0 4

0 – süda korras
1 – kuulda kohinat
2 – pole kindel

Tabel 10. Soomes aastatel 2008‒2013 siledakarvalistel Vene toy´del südame seisundi suhtes läbi viidud uuringute tulemused
Aasta Sündinud Uuritud Uuritud % 0 1 2 Kokku
2008 37 3 8 3 0 0 3
2009 62 0 0 0 0 0 0
2010 63 0 0 0 0 0 0
2011 67 2 3 2 0 0 2
2012 58 2 3 2 0 0 2
2013 47 0 0 0 0 0 0
Kokku 334 7 2 7 0 0 7

0 – süda korras
1 – kuulda kohinat
2 – pole kindel


Lähtuvalt Soomes läbi viidud uuringute tulemustest soovitab Eesti Vene Toy Klubi teha koertele nende põlvekedra- ja silmade suhtes uuringud üks kord elu jooksul. Vene toy uuringud tuleb sooritada enne paaritamist, kuid mitte enne 12 kuu vanuseks saamist.

4.4 VÄLIMIK
FCI-Standard № 352 / 12.06.2006/GB
Päritolumaa: Venemaa
Kehtiva originaalstandardi avaldamise aeg: 21.02.2006
Kasutamine: Seltsikoer
F.C.I. klassifikatsioon: Rühm 9 Seltsi- ja kääbuskoerad.
Alarühm 9 - Kontinentaalsed kääbusspanjelid ja vene kääbuskoer. Töökatseteta.
Väike elegantne koer, elavaloomuline, pikajalgne, peene luustiku ja saleda lihaskonnaga. Soolised erinevused kergelt märgatavad, kuid nähtavad käitumises.

Üliväikese kasvu, kuiva luustiku ja hapra kehaehitusega kaasnevad sageli terviseprobleemid. Sellised koerad ei paljune kuigi hästi, nad on sageli väikese rinnaga, väga laiali pöördunud küünarnukkidega, kitsa näoga, pungis silmadega, suurte mittekinnikasvanud lõgemetega ning reeglina mitte piisavalt vastupidava närvisüsteemiga.
Suuremad koerad on tavaliselt anatoomiliselt tervemas seisundis ning kääbuskoera hea aretusemane, kes on suuteline edukalt paljunema, kaalub tavaliselt ligikaudu 2,5‒3 kg. Teisalt ei ole see koer sel juhul kuigivõrd huvipakkuv kääbuskoera kui niisugusena.
Kuldset keskteed leida ei ole just lihtne. Suurepärased (väikesed) näitusekoerad sageli ei jäta endast järglasi (näiteid selle kohta on hulgaliselt), samas kui kõige viljakamad on just suuremad emaskoerad, kellel ei ole näitustelt suuri võite ette näidata. Aretajad eelistavad samal ajal kasutada tõuaretustöös just silmatorkavalt miniatuurseid isaseid kaaluga umbes 1,5 kg, saades seeläbi neilt järglaste näol mitte üksnes väikesi isaseid, vaid ka tillukesi tollipikkuseid näitusekõlblikke emaseid, kellega pole edasises aretuses suurt midagi teha, kuid kelle järele on ostjate seas suur nõudlus. Lisaks on levinud arvamus, et paaritamisel väikese aretusisasega on ka järglased väikesed ning poegimine on vastavalt sellele lihtsam ja ilma keisrilõiketa. Samas on seos isaskoera suuruse ja järglaste suuruse vahel vägagi tinglik. Tuntud on 18-sentimeetrised isased Vene kääbuskoerad, kes annavad suuri järglasi, ent on olemas ka 26-sentimeetriseid suurepäraseid aretusisaseid. Seega tõestatud seaduspärasusi siin ei ole, kuid endiselt lahendamata vastuolu ostjate nõudluse ja terve mõistuse vahel tekitab jätkuvalt palju probleeme.
Eesti Vene Toy Klubi on asunud seisukohale, et:
- Mõlemal vanemal peab olema paarituse hetkeks vähemalt 1 näitusehinne alates juuniori klassist.
- Isasel peab näitusehinne olema „Suurepärane“.
Paaritada isast võib alates 12 elukuust.
- Emasel peab näitusehinne olema vähemalt „Väga hea“.
Paaritada emast võib alates 18 elukuust.


5. KOKKUVÕTE VARASEMA KEHTINUD ARETUSEESKIRJA KOHTA
Eestis ei ole kehtinud Vene toy´de aretuseeskirja.






6. ARETUSE EESMÄRGID JA STRATEEGIAD

6.1 Nägemus

Eesti Vene Toy Klubi eesmärgiks on jõuda tõuaretusega selleni, et Eestis elav Vene toy oleks nii füüsiliselt, kui psüühiliselt terve.
Koerte aretamine on ääretult mitmetahuline: tuleb arvestada tõustandardis toodud välimiku ideaalsust, psüühilisi omadusi, tervist ja normaalset poegimisvõimet.
6.2 Tõuühingu eesmärgid
Enamik Vene toy omanikke näitustel ega Eesti Vene Toy Klubi korraldatavatel üritustel ei osale, mistõttu on vene toy´de kasvatamise taset väga raske jälgida. Klubi eesmärgiks on hoida selle tõu esindajad hea tervise juures ning standardile vastavatena.
6.2.1Populatsioon
Tarvis on Eestis toimuva aretuse aluseid paremini tundma õppida ja juhtida.
Geenibaasi laiendamiseks tuuakse sisse erinevatest kombinatsioonidest koeri ja juhitakse kasvatajate tähelepanu kodumaise aretusmaterjali laiemale kasutusvõimalusele.
6.2.2 Iseloom
Säilitada Vene toy sõbralik, elurõõmus ja truu iseloom, mis on seltsikoerale omane.
6.2.3 Tervis
Klubi kogub teavet Vene toy´l esinevate haiguste kohta ja koostab statistikat ning levitab seda teavet koeraomanike ja -kasvatajate seas. Klubi suunab koeri ametlikele terviseuuringutele, et uuritud koerte arvu suurendada ning tagada, et aretuses osaleksid ainult terved koerad. Võitlemaks toy pärilike- ja muude võimalike haiguste vastu räägib klubi nendest oma teabepäevadel ning loengutel ja seminaridel.
6.2.4 Välimik
Klubi eesmärgiks on, et Vene toy vastaks aretustulemusena eelkõige standardile. Oluline on pöörata tähelepanu koera kasvule ja kaalule, luustikule, hammastikule, psüühikale, võimalikele ebastandardsetele värvustele, suurtele valgetele laikudele ja krüptorhismile.
6.3 Tõuühingu strateegia
Jälgida EKL tõuaretuse määruseid;
Jälgida tõu arengut mujal maailmas, pidades ühendust kasvatajatega välismaal ja teha koostööd teiste maade tõuühingutega;
Alustada aretuseeskirjades kehtestatud terviseuuringute tulemuste jälgimist, kogumist ning teavitustööd;
Jälgida ja vajaduse korral muuta ja/või täiendada aretusnõudeid

6.4 Ohud ja võimalused
Tugevused
Dekoratiiv-, pere- ja seltsikoer;
Üldiselt terve;
Sotsiaalne iseloom.

Nõrkused:
Väike populatsioon;
Tõu lühike ajalugu;
Väike geenipõhi;
Iseloomu- ja närvisüsteemiprobleemid;
Puudub info tervise kohta ja statistika;
Aretuses osalevad koerad tõupaberiteta ja need, kes ei vasta tõustandardile;
Kasvatajatel puuduvad teadmised tõu, aretuse ja paarituse kohta;
Puudub aretuskontroll.

Võimalused:
Kasvatajate ja koeraomanike koolitamine ja info jagamine;
Koolituste propagandeerimine;
Geenipõhja laiendamine;
Näitusehinnete ja terviseuuringute sisseviimine;
Koostöö laiendamine teiste maade tõuühingutega;
Klubi tervise- ja populatsiooni statistika pidamine.

Ohud:
Uute haiguste esiletulek;
Tõu muutmine moetõuks;
Aretuses liialdustele kaldumine moesuundade tõttu;
Sissetoodud koerte kasutamine aretuses teadmata nende tervislikku tausta;
Haigete, ilma paberiteta ja näitusehinneteta koerte kasutamine aretuses;
Sugulasaretus.


6.5 Probleemideks valmistumine
Risk Põhjus Valmisolek Hoidumine Tähtsus tekkimise korral
Väike geenipõhi Koeri vähe, tõug noor Võõraste verede sissetoomine ja sugulusaretuse taunimine Tuleb paaritada mitu sugupõlve mitte sugulastega Tõug sureb välja
Pärilike haiguste lisandumine Haigused liinides on vähe teada olevad Aretuskoerte terviseuuringud Haigete koerte aretusse mittelaskmine Haiguste lisandumine
Vastutustundetudkasvatajad Kasvataja soov olla edukas koerte tervisest hoolimata, kutsikavabrikud,
välimikuaretus, kutsikasoovija
ei suuda ära tunda vastutustundlikku kasvatajat Klubi jagab kutsika soovijatele infot, klubi soovitused aretuses kasutatavate koerte tervise osas Klubi reklaamib vaid aretusreeglitesväljatoodud nõuetele vastavaid pesakondi Tõutase langeb, registreerimata koerte hulk kasvab, tervisega seonduv info muutub raskemini kättesaadavaks, tõu maine langeb
Mitte tõuline iseloom/
Närvisüsteemi probleemid Iseloomule pööratakse aretuses liiga vähe tähelepanu Iseloomule erilise tähelepanu pööramine aretus valikutel Ebatõulise iseloomuga/
agressiivsus, liigne arglikkus/ koerte aretusse mittelaskmine Tõu olulise omanduse kaotus

6.6 Aretuse eesmärkide saavutamise programm
Aasta 2015 2016 2017
Aretuseeskirjade vastuvõtmine Aretuseeskirjade koostamine ja kinnitamine, avaldamine klubi koduleheküljel. Kasvatajate suunamine jälgima aretuseeskirjades ettenähtud soovitusi. Kasvatajate suunamine jälgima aretuseeskirjades ettenähtud soovitusi. Kasvatajate suunamine jälgima aretuseeskirjades ettenähtud soovitusi.
Terviseuuringud (silmad, põlved) Terviseuuringute tulemuste kogumine ja analüüsimine. Klubi kodulehel tulemuste avaldamine (ainult klubiliikmed). Tervise uuringu tulemuste kogumine ja analüüsimine. Klubi kodulehel tulemuste avaldamine (ainult klubiliikmed). Terviseuuringu tulemuste kogumine ja analüüsimine. Klubi kodulehel tulemuste avaldamine (ainult klubiliikmed).
Koolitused Koolitused kasvatajatele ja koerteomaniketele tervise, tõu ja muu kohta Koolitused kasvatajatele ja koerte omanikele tervise, tõu ja muu kohta Koolitused kasvatajatele ja koerte omanikele tervise, tõu ja muu kohta

7. Programmi täitmise kontroll
Klubi kogub infot tõu tervise, iseloomu kohta ja peab statistikat. Aretusprogrammiga seatud eesmärkide saavutamist hinnatakse 3 aasta pärast aretuseeskirja uuendamise käigus.

8. Allikad
1. В. Новиков «Русские тои», Москва, 2014;
2. В. Шаповалов « Русский той», Москва, Аквариум, 2009;
3. Е.В. Цыганкова, Н.В. Ланко «Русский той-терьер», Москва, «Аквариум», Серия «Домашние любимцы», 2002;
4. Н. Ришина «Русский той», Изд-во Жук, Серия Dog-профи, 2009;
5. www.kennelliit.ee (andmebaas, standart);
6. www.nkp-rustoy.ru;
7. www.toy-teryer.ru;
8. www.kennelliitto.fi ( KoiraNet Jalostustietojärjestelmä).

9. Lisad
1. Kehtiv tõustandard.